Allikas: Virtuaalkliinik.ee
Psühholoog ja pereterapeut Triin-Ketlin Siska kirjutab, et digisõltuvusel on mitu nime – arvutisõltuvus, arvuti- ja internetisõltuvus, nutisõltuvus ja ka nutinarkomaania. Tema sõnul on jõutud seisukohale, et tegemist on käitumusliku sõltuvusega, millel on omad sümptomid. Näiteks liigne hõivatus, emotsionaalne rahutus, võimetus end ise pidurdada ja tolerantsi teke. Kuid sõltuvuse ilmnemisel peab Triin-Ketlin oluliseks uurida, mida digivahendid sõltlasele tegelikult pakuvad ja kas selle taga on mingid lahendamata probleemid või vajadused.
Sõltuvuse tekkimine
Sageli on liigse mängimise taga täitmata emotsionaalsed ja sotsiaalsed vajadused. Üks sõltuvuse tekkimise mehhanisme on tingitud mõjudest meeleolule. Mängimistegevus võib leevendada mingeid negatiivseid emotsioone ja kogemusi. Näiteks vanemate koduse riidlemise puhul eemaldub laps oma tuppa, paneb kõrvaklapid pähe ja mängib, saades seeläbi leevendust. Noor võib vaimselt distantseeruda ka probleemidest õppimise või sõpradega.
Teisalt võimaldab digiseade saada positiivset elamust – näiteks tõsta tuju, kui on „igav“. Me elame digiajastul ning ka lastele ja noortele tuleb tutvustada võimalusi kaasaegses tehnoloogias, kuid on oluline seda tegevust suunata. Last tuleks õpetada, mida ja kui palju ta digiseadmes teeb, olema teadlik enda tegevusest.
Riskirühmad
Enam on ohustatud need, kes alustavad mängimist väga varases eas. Impulsiivsemate omadustega lapsed ja noored on rohkem ohustatud. Samuti madalama enesehinnanguga, depressiivsemad ja vähem sotsiaalsed noored. Kui ei leita omale mingil põhjusel sõpru – läheduses pole teisi omavanuseid, või kui ei osata sõprust sõlmida. Digisõltuvusega on seostatud ka kõrget intellektuaalset võimekust – digimaailmas on suurem võimalus leida omale võrdväärne ja mõistev kaaslane, võimalus saada tuntust ning võimu, teenida juba ka reaalset raha.
Ohustatud on ka need, kellel esineb pereliinis sõltuvusi. Ühelt poolt mõjutavad seda geneetilised eelsoodumused, teisalt ka pere käitumuslikud ja sotsiaalsed normid, kuidas suheldakse. Sõltuvuse korral väljendatakse rohkem tundeid sõltuvuse objekti suhtes – olgu selleks siis pudel või digiseade, ostlemine või midagi muud, mille puhul võtab halva tunde vastu sõltuvusobjekt. Lapsed ja noored õpivad emotsioonidega kontaktis olemist perekonnalt.
Aitamine algab teadvustamisest
Selleks, et aidata neid noori ja peresid, peab jõudma kohale sõnum, et tegemist on sõltuvusega ja tuleb seade piire noore käitumisele. Sõltuvusest paranemine algab tunnistamisest, et tegemist on sõltuvusega, ja kindlast soovist sellest sõltuvusest vabaneda.
Lisaks isoleeritult sõltuvuskäitumisele on ka suhete, pere tasand. On leitud, et autoriteetse kasvatusstiili korral (kõrge vanemlik kontroll ja kõrge emotsionaalne toetus), mille korral on vanema ja lapse side positiivne, toimivad hästi lapse informeerimine ohtudest ja tagajärgedest, õnnestub hästi vanemliku kontrolli läbiviimine ja piiride seadmine. Teraapias alustamegi kontakti loomisest vanema ja lapse vahel. Usaldus on väga oluline ja on leitud, et kui järelvalvet teostaval vanemal on soe kontakt lapsega, siis laps on sellega nõus. Ta lepib piirangutega ja tajub neid isegi turvalistena. Kui aga kontrollima läheb vanem, kellel on lapsega emotsionaalselt konfliktne või külm kontakt (autoritaarne, minnalaskev, hoolimatu), siis laps ei lepi sellega, vaid tajub seda tema piiridesse tungimisena. Kui perekonnas on pingelised suhted, siis ka sellega tuleb tööd teha ja aidata peret.
Sõltuvusest vabanemine on kõiki hõlmav tegevus
- Kokkulepped tuleks sõlmida enne seadme andmist, sest hiljem on see väga raske. Kui luua esmalt kontakt, siis on lapsed väga mõistlikud.
- Kaasatus on väga tähtis. Kui vanem teab, mida laps arvutis teeb ja mängib, tal on lapsega soe kontakt, siis tuleb laps ka oma muresid jagama.
- Eeskuju on oluline. Vanematel on soovitatav end jälgida, kui palju viibitakse ise digiseadmes ning ega ei kasutata digiseadet odava ning turvalise lapsehoidjana.
- Juba ilmnenud probleemi on soovitatav käsitleda ühise murena. Lapsele võib öelda: „Ma märkan, et sa oled liiga palju nutiseadmes. Kas sina ka märkad seda?“ Seejärel: „Mis sa arvad, kuidas see sind mõjutab? Su tujusid? Sõprussuhteid? Õppimisi?“ Sõltuvust tuleks seostada teiste probleemidega. Kui minna otse sõltuvuse kallale, siis me oleme „halvad“, kes tahavad noore ainsa hea asja ära võtta.
- Paranemine algab otsusest loobuda sõltuvust tekitavast tegevusest. Järgneb raskeim hetk, kuna tuleb leida alternatiivseid tegevusi nii lapsele kui ka kogu perele.
VAATA KA TEMAATILIST VIDEOKOOLITUST
Digidieet – kuidas? Täiskasvanu rollist noore suunamisel
