Autor: Pia Pedanik, MA tööpsühholoog
Stress on meie elu igapäevane osa, sest ilma ühegi reaktsioonita ei ole ka elu. Küll aga on oluline ära tunda ja ennetada negatiivse stressi, sh tööstressi tekkimist. Mida varem reageerida esimestele tööstressi sümptomitele, seda lihtsam on ka sellest välja tulla.
Kui rääkida tööstressist ehk negatiivsest reaktsioonist mingile tööalasele situatsioonile, on oluline mõista ajalist perspektiivi – lühajaline ehk akuutne stess tekib kiirelt, on intensiivne ja kaob kiirelt, see ei jõua veel organismile kahju teha. Näiteks kui olukord tööl nõuab ootamatult kõrgemat pingutust töötajalt ja abi pole piisavalt võtta, kuid seda ei esine iga päev, siis see möödub ja inimene taastub. Juhul kui aga selline intensiivne olukord kestab püsivalt, muutub see juba organismile koormavaks, mis soodustab tööstressi teket.
Stressivabalt on võimalik töötada siis kui olla teadlik sellest, mis täpsemalt tööstressi tekitab.
Kui suudad täpselt tuvastada, mis tekitab tööstressi, näiteks kas ülesanded on liiga keerukad või on liiga vähe aega nende täitmiseks või on ebaselgus, mida sinult oodatakse, siis see võimaldab leida probleemi tuuma ning konkreetselt selle lahendamisega tegeleda.
Kuidas tööstressi ära tunda?
Tööstress kurnab inimest mitmel tasandil, tekitades muutuseid nii tema käitumises, mõtlemises kui ka füüsilises kehas. Kuna inimestena on meil kalduvus stressitekitavate olukordadega kohaneda, on iseenda puhul sageli keeruline järk-järgult suurenevat tööstressi varakult märgata. Lihtsam on näha muutuseid kolleegi või lähedase käitumises. Samas on äärmiselt oluline võtta aega ka iseenda analüüsimiseks ning märgata, kui midagi on meie käitumises teisiti kui varem.
Enamlevinumad tegurid, mis võivad viidata tööstressile:
- Ärevustunne, pidev muretsemine ja mõte, et mul on palju teha aga vähe aega
- Masendustunne – jõuetus, süngus, tunne, et ma ei jõua niikuinii midagi tehtud
- Apaatsus – ükskõiksus, tuimus, kaob huvi töö vastu
- Väsimus – loidus ja motivatsiooni puudus, vaimne jõuetus
- Ärrituvus – tekib väikestest asjadest, palju kergemini kui tavapäraselt
- Füüsilised sümptomid kehas – lihaspinged ja valud, õlavöötme ja seljapiirkonna valud jms
- Uneprobleemid – raskused magamajäämisel ja ärkamisel, ei teki puhanud tunnet isegi pikema une korral
- Keskendumisraskused – ühele tegevusele on keeruline pikemalt tähelepanu suunata.
- Sotsiaalne isolatsioon – soov olla rohkem üksinda, mitte suhelda
- Alkoholi, narkootikumide väärkasutamine – püütakse leida väljapääsu lõõgastumiseks
Mida saad enda heaks teha?
Ole teadlik ja kontrolli oma stessitaset. Selleks tuleks võtta vabu hetki, et endasse vaadata ja küsida, kas olen tööga rahul, mis tekitab pingeid tööl, mida ma saan ise ära teha? Lisaks on oluline oma tervise toetamine tervisliku eluviisiga. Hea stressi maandaja on füüsiline koormus, leia enda jaoks sobiv viis liikumiseks ning tee seda iga päev. Samuti on tähtis tervislik unerutiin – minna magama ja ärgata samadel kellaaegadel ning võimaldada endale piisavalt pikk uni, täiskasvanutel 7 – 8 tundi ööpäevas. Tööstessi puhul on tööaja piiride paikaseadmine äärmiselt tähtis. Peale tööpäeva ei tohiks enam avada arvutit ega vastata töötelefonile. Kui tööstress on juba tugevalt väljendunud, on alati võimalik küsida abi oma lähedastelt või pöörduda spetialisti poole.
VAATA KOOLITUST: Tööstress ja vaimne tervis töökohal
